Sel hooajal sattusin kahjuks üsna harva saviringi. Ajad lihtsalt ei klappinud. Ja suuremad tegemised jäid eelmisesse kalendriaastasse, jõulu-eelsesse aega.
Novembrikuus tabas mind mingi suurem rahulolematus. Olin nagu väike visisev vanainimene - kõikjal nägin vigu, mida laita. Kui sellises ülekeemise hetkes lõpuks saviringi jõudsin, kartsin, et must meelelaad hakkab paistma ka mu töödest välja. Ja üllatus! Pitskikarbist tuli välja romantiline tulbipits - sellest jagus vaagnatele, tassidele, kannule ning vaasile. Terve kollektsioon!
Tegin emale sünnipäevakingiks suure vaagna, millega ise väga rahule jäin. Sinna juurde ka ühe väiksema, millelt on hea rullbiskviiti serveerida. Omal ajal küpsetas ema mul seda päris tihti.
Mulle tundub, et ema oli rõõmus.
Kann ja tassid (5 tk) said sõprade Krissu ja Guido perele. Sakiliste servadega vaas sinna juurde. Need said samuti valmis jõuludeks, kuid kuna ma talvel nende juurde Sirgule ei jõudnud, siis said nad need kätte pool aastat hiljem. Maikuus, mil tulpide kõrgaeg ning Krissul sünnipäev.
